Kiidame Brexitit

Emakeeles kirjutamine hakkas mulle sedavõrd meeldima, et olgu siis päälegi.

Proovin veel kord.

Nii mõnigi tuttav on minu juures märganud mu reeglina kõigutamatut optimismi ja kalduvust ka kõige hirmsamas kaoses hääd näha. Tegemist on puhtalt geneetilise kohastumisega, mis ei lubanud mu esivanematel esimese lahingu puhul püssi põõsasse visata või esimese taudi puhkedes linasse mähkununa kalmistu poole astuma asuda.

Seega tänane kiidetav on Brexit.

Brittide Euroliitu jäämise teemaline küsitlus lõppes teatavasti lahkumise pooldajate võiduga (52% vs. 48%). Pikemalt ei peatuks siinkohal tulemuse poliitilisel küljel (puuduvad teadmised) ega sarjaks võitjaid (puudub tahtmine). Esimese kohta on ilmaruum täis asjalikke artikleid ja teisestki on toodetud tonnide kaupa pilavideoid ja meeme. Kaaluks üksnes küsitluse tulemuste positiivset mõju kodumaisele elule.

+ Brain drain

EL jäämist pooldasid valdavalt nooremad, linnastunumad ja haritumad inimesed. Sellised isikud on tavaliselt üsna liikuvad ega plaani oma ainukordset & kordumatut elu raisata populistide & isolatsionistide kava edendades. Kuna kahjuks on UK-s kasvanud ka võõraviha, kaaluvad paljud edumeelsemad kodanikud ümberasumist mõnda tolerantsesse riiki. Eesti võimalus ja väljakutse on sellise rahva paremik meile ümber asuma meelitada. Võtmesõnadeks võiksid olla nähtused, mida me ise loomulikuks peame, mis aga mujalttulnuile sageli uudsed & eksootilisedki näivad. Puhas loodus, e-riik, Euroopa mõistes iidne vanalinn, sallivus, eestlaste keeleoskus, hää haridus ja kena välimus… lõpetan enne, kui rahvuskaaslaste kiit läilaks läheb 😛

Lühidalt, riik võiks püüda suunata hääletustulemustest tulenevat frustratsiooni ja lõigata sellest Eesti ühiskonda mitmekesistavat kasu.

Kas selleks just plakatite & ruuporitega mööda Londonit sõitma peab, on iseasi. Kindlasti on veebiski kohti, kus tehtav Estonia-agitprop võiks viljakat pinnast leida.

+  Tagasi kodumaale

Usutavasti võib üksjagu olla emigrante, kes ühel või teisel põhjusel end oma uuel UK kodumaal liiga hästi ei tunne, olgu siis põhjuseks muutunud olud tööturul või edusammud isiklikus elus (lapsed, suhted jms.) Eks igaüks kaalu ju vahel eri variante nii töö, hariduse kui ka lastekasvatuse seisukohalt. Lisaks hakkab emigrantide põlvkond jõudma ikka, kus nende vanemad kodumaal abi vajavad. Keskmiselt muretsesti usinad eestlased enesele töörügamise vahepääl umbes 1,5 last, seega tuleks nüüd see võõrsile kadunud 1,0 inimühikut pere kohta koju tagasi meelitada. Kui investeering (kaugele rännanud laps) on vahepääl dividende andnud (st. omakorda lapsi saanud) on, siis seda parem. Teadmised, elukogemused ja keeleoskus oleks naasjatel ju kenasti kaasas ja nende päält tollimaksu ei küsita.

Siinkohal tervitaksin keskkooliaegset pinginaabrit, keda hiljaaegu üle 17 aasta trehvasin ja kes oleks mu eelistatuim naasja, nii teadmiste kui isiksuseomaduste koha päält.

Mis mõttetu sait see muuseas oleks, kus tervitadagi ei saa? 🙂

+ Kasv tulevikusektoreis

Nagu iga kriisi puhul, näeme ka Brexiti puhul, kuidas osad majandusvaldkonnad kriisist ja kaosest võidavad, teised kaotavad. Kindlasti on valikuliselt mõistlik investeerida piiriülestesse teenustesse ja jagamismajanduse esimestesse pääsukestesse.

Terrorismihirmus kahaneb välisriikide ja tuntud kuurortide ligitõmme sihtkohtadena – mõistlik hetk on valikuliselt investeerida siseturismi. Puhata tahavad inimesed alati, olgu ekstremistid ja isolatsionistid tänatud veeklaasis tormi tekitamast. Saabki kodumaistest metsadest, rabadest, randadest ja veekogudest rõõmu tunda.

Inimkonna üleüldise suunaga downshiftingu ja ökoelu poole võiks kindlasti põhjendada investeeringute tasuvust taastuvenergia, ökopakendite ja mahetoodete sektoris. Paljud neist valdkonnist ei vaja alustamiseks ka tohutuid alginvesteeringuid. Võimalik on jälgida looduses levinud mudelit, kus külvatakse seeme, toetatakse kasvu ja taaskülvatakse 70-90% saagist. Selline orgaanilise kasvu mudel aitab minimeerida riske ja ühtlasi korrigeerida plaane, kui algne idee (kohe) tööle ei hakka.

Paadunud loodusteadlasena olen ma üldse eluslooduse toimimisviiside kopeerimise ja kloonimise andunud austaja. Eks igaüks leidku muidugi enesele sobiv valdkond, milles ekspert olla ja mida tehes end mõnusalt tunda, eelpoolnimetatud on vaid pisuke näide võimalustest & mõtteviisist.

+ Kasv väikeettevõtluses

Paljud suured rahvusvahelised korporatsioonid eelistavad mitte tegutseda turgudel, mis on liialt volatiilsed. Seega on saabunud hää hetk SME-de ja mikroettevõtete kasvuks & arenguks. Sektor valigu igaüks ise, minu tagasihoidlikust meelest on aga mõistlik jagada riske ning investeerida kohalikku hästituntud tasandisse. Kaalumist väärt näidetena võib siinkohal tuua käsitööõlle pruulikojad, kodused pagari- jm. töökojad etc.

Sageli jäävad MNC-de kadumisel koduturult ripakile vägagi asjalikud tipp- ja keskastme spetsialistid. On tore, kui neid & nende teadmisi õnnestub kohaliku ettevõtluse hüvanguks kasutada.

+ Rahvavalgustus

Üldise ilmaruumis levinud kambaskaeblemise, vingu ja hala teemadel ei taha pikemalt peatudagi. Kardetavasti nakkab muidu kaeblemine, tekib vingumürgitus ja hala muutub justnagu halaliks. Kui vaadelda telge, kus vasakul on vaevlemine ja paremal võim (asjalikus mõttes, oma elu ja tegemiste üle), siis oleks alati mõistlik keskenduda liikumisele vaevlemiselt võimu poole. Maailma hukasoleku teemal ahastamine, isiklike hõrenevate juuste katkumine & kulunud rõivaste käristamine kosutab hinge ilmselt üsna lühiajaliselt 😛

Oma isikliku pisikese kogemuse põhjal võin küll öelda, et Brexiti-laadsed raputused maailma poliitilises ja majanduslikus olukorras panevad ka kõige valdkonnakaugemad võhikud lisateavet hankima. Selle käigus võivad kodanikud juhtumisi isegi targemaks saada ning veedavad vähemasti mõnusasti aega. Seega lõpetuseks tahaksin Brexitit kiita hariduse edendamise eest. Niipalju hääd materjali ja tarku autoreid pole veebis pikka aega kohanud.

+ Aurulask

Vahel on aurulask (vent) vajalik. Brexiti pooldajad ja vastased saavad nüüd vastastikku (meemi)lahinguid pidada. Kui veebiruumi kiirkeedukatlana kujutleda, siis tuleb ju vahel ventiili pisut kruttida, et kodanikud omavahel liigselt eredate virtuaalsete valgusmõõkadega ei vehiks. Lisaks on kena võrgus trehvata mõttekaaslasi ja nendega lahingus trollide, sortside & pahalaste vastu liituda. Kogu asi maandab pingeid & tekitab paremat tuju. Mis saaks kellelgi selle vastu olla?

Leidsin viis positiivset külge, millesse panustamise eest Brexiteere ja nende pooldajaid siiralt kiita.

Ega ükski asi ole halb või hää iseeneses.

Hinnangu annab asjadele kontekst, millesse nad asetame ja milles neid tarbime.

Peaasi, rahu, ainult rahu, nagu ütles üks tuntud kõrge lennuga eurooplane kunagi sõbraliku sõsarrahva lastekirjanduse vahendusel.

Sellise rahuliku öise mõttega tänase postituse lõpetakski.

Rohkem väikseid halle ajurakke & toitu neile.

Vähem väljumisi, EL-st antud juhul 🙂