Mikrodest ja makrodest

Kiire töökevade lõpetuseks üks aruandlusteemaline postitus.

Tänavu esitatavad mikroettevõtjad esmakordselt maksimaalselt lihtsustatud aastaaruande. Muudatuse eesmärk olevat “parandada avalikkusele suunatud arvestusalase info kvaliteeti ja võrreldavust ning samal ajal ka vähendada ettevõtjate halduskoormust”. Lühikeseks nuditud miniaruanne ei sisalda enam kohustuslike elementidena rahavoogude ega omakapitali muutuste aruannet, rääkimata põhivara vms. olulistest lisadest.

Esiteks, eks igasugusesse EL nõuetega vastavusse viimisesse võib mitmeti suhtuda. Positiivne on, et iga põhikooli läbinu võib nüüd iseseisvalt aruande kokku panna ning vajadus aruande koostamiseks asjatundjate abi otsida sisuliselt kaob. Ja see on hää, sest mul on raske kujutleda ettevõtjat, kes põhilisi aruandlusandmeid tundmata edukalt ettevõtet juhtida saaks. Just nõnda, nagu pole mikroettevõttes reeglina autojuhti, sekretäri ega muid tugiteenuseid pakkuvat personali, saab iga normintellektiga täiskasvanu tänapäevaste IT-lahenduste olemasolul ka ise oma raamatupidamise & aruandlusega hakkama. Automatiseerimist võib siiski pidada edasiviivaks jõuks ning arvukad rakenduseta jäävad raamatupidajad võivad nüüd reipalt suunduda tootvale tööle 🙂

Negatiivsest ehk nõndapalju, et vaevalt rahavoogude, omakapitali, põhivara jms. kohta kord aastas paari tunniga aruande koostamine kellelgi ennegi tükki küljest võttis. Neid säästetud paari tundi ei saa küll oluliseks “halduskoormuse vähenemiseks” lugeda, sest loetavad aruanded kaotavad oluliselt oma informatiivsuses. Euroliit on suur ja võimas ning on mõistetav, et 4 M€ varasid, 8 M€ müügitulu ja 50 töötajat võib kusagilt Brüsseli klaaspaleest vaadeldes tõesti VÄIKEettevõttena näida. Eesti mastaabis on selline väiksus aga juba üsnagi arvestatav suurus. On selge, et loominguline lähenemine aruandluses esitatavatele andmetele, mis siinmailgi laialt levinud, saab nüüd veelgi hoogu juurde ning hõlbustab tankistide & pankrotimeistrite elu veelgi. Seadusandja pehmelt öeldes tagasihoidlikud püüded sulisid pisutki ohjeldada meenutavad kahjuks senini pigem sõelaga veekandmist. Mitte, et ma arvaks, et kord aastas esitatav põhjalikum aruanne kahjuritel äripartnerite ülelaskmist tõsiselt takistaks. Sisukam aruanne annaks siiski põhjalikuma ülevaate äripartneri taustast ning hoiataks suhtlemast ettevõtjatega, kel juba kümnes firma ebaõnnestub ja süüdi on jätkuvalt neli aastaaega ning liberaalne demokraatia 😛

Nii jõudsingi kokkuvõttes makrode juurde. Igaüks, kes tabelarvutusega põhjalikumalt tegelenud, on kindlasti neid oma töö hõlbustamiseks kasutanud. Jätkuva automatiseerimise ja mikroettevõtja mitmekülgsust nõudva elukorralduse juures pole paha “halduskoormuse vähendamiseks” ka oma oskusi värskendada. Teadmised mikro- ja makroökonoomikast on ettevõtja elus alati abiks. Kõiki, kes on tõsiselt otsustanud oma firma aruanded edaspidi ise koostada, julgustaksin seda tegema. Julgus on kindlasti pool võitu, aktiva peab võrduma passivaga ja deebet on alati akna pool 😉