Muutustest ja juhtimisest

Muutustest ja juhtimisest

Muutuvas maailmas on ellujäämise aluseks kohanemisvõime. Globaliseerumise tulemusena elame olukorras, kus üha kiirenevad muutused tehnoloogias ja ühiskonnas nõuavad kiiret taipu, kindlaid otsuseid ja tarvilikul määral paindlikkust. Loomulikult tekitab kiirenevas tempos muutuv keskkond inimestes ka üksjagu stressi. Toimetulekumehhanismid selle stressiga aga erinevad indiviiditi suuresti.

On neid, kes klammerduvad mingite dogmade külge, et siis oma reaalsusesse minevikust ideaalpilti luues püüda ajaratast tagasi keerata. On neid, kes andunult innovatsiooni ülimuslikkust jutlustades kõike olnut iganenuks & ebavajalikuks peavad. Eks üksjagu ole neidki, kes suudavad minevikust õppust võttes tulevikutrende aimata, muutusi ennetada ja neid enese kasuks rakendada.

Ühendriikides valitakse täna presidenti. Meil siin on valitsuskriis. Segased, muutuvad & ebakindlad ajad soodustavad vahel ka diktaatorite esilekerkimist. Segaduses rahvamassidega, kel sageli protsesside mõistmiseks ajumahtu napib, on ju kerge manipuleerida, kinnitada neile, et enamik maailmas valitsevast ebaõiglusest on valitseva kliki vandenõu ja vaid üksikuil valituil on universaalne lahendus kõigi hädade vastu. Ajumahu, kriitilise mõtlemise ja otsustusjulguse defitsiit võib sageli viia olukordadeni, kus võim koondub selleks ebasobivate isikute kätte, seda nii organisatsioonides kui ka riiklikul tasandil.

Nõukogude ajast on enamikule tuttav vahe tajutud tegelikkuse ja propageeritava näilise sovjeediõndsuse vahel. Osad nõukaminevikuga juhid praktiseerivad sellist lähenemist ka tänapäeval. On tõesti kurvastav, kui mõni stagneerunud puuslik ajaloo tolmust puhtaks klopitakse & organisatsiooni etteotsa seatakse. Häving, ajude äravool & üldine kaos on sellises olukorras sageli vältimatud. Probleeme eitada, propagandat teha ja asendustegevustega tõsist töötegemist imiteerida on ju alati lihtsam, kui sisulisi muudatusi & vajalikke otsuseid teha. Keskpärasus & teesklus sallivad enese ümber üksnes sarnast, seega lahkuvad sellistest ettevõtetest, organisatsioonidest & riikidest sageli just need, kelle äraminek keskkonda oluliselt vaesemaks teeb.

Muudatuste juhtimisest on kirjutatud tellisetaolisi raamatuid, ka internet on selleteemalist sisu täis. Õnnestumise valem koosneb reeglina mõtlemisvõimeliste inimeste kaasamisest, võimest eristada olulist ebaolulisest, oskusest pidurid tasalülitada ja julgusest liikuda vajalikus suunas. Oluline on mõista, et osad muudatused on pöördumatud, oluline on tunnetada vastutust järeltulevate põlvede ees ja kindlasti on oluline tunnetada ka hetke, kus ideed on otsas & tahe raugenud. Inimese suurust näitab ka tema oskus viimatinimetatud olukorras väärikalt taanduda.

Ühiskonnas tervikuna on talente kiitu väärt kogustes & sageli võib muutuste juhtimine võimekal noorel oluliselt paremini õnnestuda, kui tolmusel gerondil, kes kõike kõigist paremini teab. Elukogemust otustusjulgusega muidugi ei asenda, seetõttu on edu võtmeks just mitmekesisus.

On muidugi asju, mis õnneks on püsivad ega sõltu homo sapiensi abitust rähklemisest koduplaneedil 😀
Sõltumata valimistulemustest & valitsuskriisidest loojub ka täna päike ning tõuseb homme suure tõenäosusega taas 🙂 Edu talle selles.

Jaksu meilegi oma isiklikes süsteemides esinevate muudatuste sujuvaks juhtimiseks.