Oskustest ja valikutest

Aastaid tagasi sain healt tuttavalt laste sünni puhul õnnitlussõnumi soovitusega “anna neile oskusi, sest valikuid teevad nad nagunii ise.” Tõsi ta on. Oskusi neil tänaseks juba on ja ka iseseisvaid valikuid teevad nad pidevalt.

Iga lapsevanem, kelle lapsed juba varakult iseteadvad isiksused on, on kursis tõsiasjaga, et võime neist küll soovida vormida tuumateadlasi või tippsportlasi, võsukesed võrsuvad ikkagi oma soovide suunas. Seega olengi mõistnud, et võimalikult paljude oskuste varane ja pealiskaudnegi tutvustamine on laste puhul sihikindlast ainult ühele alale suunatud harjutamisest tõhusam. Laps võiks varasest east kokku puutuda erinevate arendavate tegevuste ja huvialadega, nii säilib tema uudishimu & soov uut katsetada ka täiskasvanueas. Lisaks on tänapäeva elukestva õppe ja globaliseeruva maailma tingimustes mõistlik omada erinevaid oskusi millega leiba teenida & millest vabal ajal rõõmu tunda, selmet olla maailmatasemel tippspetsialist ühe konkreetse amööbiliigi alal 🙂

On selge, et kõiki omandatud oskusi ei hakka me kunagi leivateenimiseks rakendama. Mõni omal erialal väljapaistev spetsialist või teadlane võib vabal ajal ühtlasi olla meisterkokk, polüglott või tõsine kestvussportlane. On leitud, et just harrastuste mitmekülgsus tagab aju aeglasema vananemise ja mõtteerksuse säilimise ka siis, kui keskea künnis ületatud. Ka juba olemasolevate oskuste kaizen-tüüpi lihvimine võib rõõmu ja püsivaid väljakutseid pakkuda.

Väheste oskustega piirdumine piirab paraku ka meie ametialaseid valikuid. Lähitulevikus on näha, millised ametid areneva tehnika poolt üle võetakse, aga vaevalt et on inimest, kes unistaks näiteks kassapidaja karjäärist iseteeninduskassade ajastul või reisikonsultandi tänamatust tööst ajal, kus mõtlev osa inimkonnast on suuteline oma broneeringud paari hiireklikiga iseseisvalt tegema. Loomulikult on ameteid, mida robotid inimestest lähiajal paremini tegema ei hakka, seega on mõistlik elukutset hoolega valida. Eesti mikroettevõteteküllases majanduses on mõistlik omada erinevaid oskusi ka juba seetõttu, et mitmekülgsus võimaldab väikeses kollektiivis paljude tegevustega ise hakkama saada ning vajadusel puhkavaid/haigestunud kolleegegi asendada.

Vahel juhtub ka olukordi, kus aastaid tehtud töö end ammendab. Meil kõigil on oskusi, mida oleme aastaid või aastakümneid lihvinud, aga mille rakendamine enam rõõmu ei paku. Miks mitte siis teha karjääris kannapööre & asuda tegelema alaga, mis rohkem väljakutseid pakub ning südamelähedasem on? Kindlasti on maailmas ohtralt läbipõlenud pedagooge, endiseid tähtedevahelisi insenere või asendamatuid maksunõustajaid, kes oma eelmist ametit tülgastusega meenutades uuel õpitud alal edukad & õnnelikud on. Ega õpitu leiba küsi, osad oskused ja tarkused on vajalikud ka näiteks kriisiolukordadeks (esmaabi, enesekaitse jms.) Siia liigitaksin ka arvukate võõrkeelte oskuse – kuigi inglise keel kui lingua franca aitab reeglina suhelda ja infot hankida, on ohtralt olukordi, kus germaani, romaani, slaavi või skandinaavia keelte oskus kasuks tuleb, eksootilisematest keeltest rääkimatagi. Lõppeks võib ju uusi oskusi omandada ka puhtalt teadmisjanust ja õpihimust, lemmikautorite teoste originaalkeeles nautimiseks või üldise vaimse & kehalise mandumise vältimiseks 🙂

Selge see, et inimesi motiveerivad erinevad asjad – kes rügab raske raha nimel, kes otsib eneseteostust, kes püüab lihtsalt päevi eluõhtuni veeretada. Arvestatavad variandid kõik. Enese ja laste oskuste arendamine laiendab oluliselt neid valikuid, mida saame teha, kui robotid või tüdimus senise karjääri mõttetuks muudavad.

Jaksu kõigile enese ja laste oskuste arendamisel & valikute võimaldamisel.