Lisaõppest eelkoolieas

Lisaõppest eelkoolieas

Uue presidendi esimesed töökuud ja esimene aastapäevakõne on nüüdseks peetud. Eks kõigesse võib suhtuda mitmeti, küll aga on minu meelest tunnustust ja järgmist väärt idee alustada keeleõppega juba eelkoolieas. Olen jälginud selleteemalisi arutelusid erinevates keskkondades ja need ulatuvad seinast seina. On seisukohti, et idee on hea ja toetamist väärt ja on kahtlusi lasteaiaõpetajate piisavas kompetentsis keeleõppe korraldamiseks. Paraku on ka kivinenud seisukohti, kus väidetakse, et lastele jäägu lapsepõlv ning igasugune keeleõpe käiks justnagu mänguaja ja emakeeleõppe arvelt. Loomulikult on kõigil seisukohtadel oma tulised pooldajad ja vastased ning vaidlustes ei näi selguvat tõde vaid väsivat vaidlejad 🙂

Olles aastaid laste keele- ja õuesõppega tegelenud jääksin siiski varast õpet pooldava seisukoha juurde. Loomulikult tuleks siingi teemale paindlikult läheneda. Oma õigus on inimestel, kes väidavad, et kõigepealt peab korralikult omandatud olema emakeeleoskus. Nagu iga lapsevanem teab, on eelkoolieas laste kõnearengu tempo väga ebaühtlane. Sageli on erinevused ka soopõhised – väikesed tüdrukud õpivad sageli rääkima kiiremini ning nende sõnavara on laiem. Poisid on jälle osavamad liikumist, orienteerumist ja konstrueerimist nõudvates mängudes. Igal reeglil on loomulikult erandid aga ma pole veel kohanud last, keda oleks võimatu õpetada. Loomulikult peab õpe selles vanuses toimuma läbi mängude, suhtlemise ja liikumise, vastasel korral tüdib ja väsib laps ruttu. Kindlasti on olemas lapsi, kelle huvide fookus on mujal, kuid väikeses grupis ja individuaalse lähenemisega on võimalik kaasata pea iga väikest õpilast.

Eesti lasteaedades on traditsiooniline lõunane pea kolm tundi kestev uinak. See võib olla väga vajalik lastele, kes olude sunnil peavad lasteaeda minema juba kaheaastaselt, samuti lastele, kelle lasteaiapäev algab hommikul seitsmest ja/ või kestab õhtul seitsmeni. Omast kogemusest võin siiski väita, et on hulgaliselt 5-7 aastasi lasteaialapsi, kes (nii pikka) lõunaund ei vaja. Usun, et kui kolmetunnise lõunauinaku arvelt pool tundi võõrast keelt (või muudki tarvilikku) õppida, ei kannataks lapse areng küll kuidagi. Olen näinud mitut pisikest särasilmset õpilast, kelle areng lühikeste keeleringitundide jooksul on hämmastavalt kiire.

Mul on kahjuks siiski raske uskuda, et lähiaastatel võiks olukord enamikus lasteaedades jõuda olukorrani, kus iga laps lasteaeda lõpetades suudab end väljendada kolmes-neljas levinud kohalikus keeles. Sageli tehakse ülerahvastatud rühmades piiratud töötasuga õpetajate poolt niigi tublit tööd lihtsalt tagamaks, et lapsed on õhtuks midagi söönud ja pisutki mänginud ning olulises osas terved 🙂 Vanemate ja õpetajatena saame siiski ühiselt pingutada, et kasvõi osadele lastele anda võimalus teiste keeltega tutvust teha eas, kus nende aju keeleõppele kõige vastuvõtlikum on.