Hüvariik

Süvariigi ideed on üks valitsuserakond meile juba oma erinevate meediakanalite tutvustanud. Süvariik on nende järgi päris õudne nähtus, kus reptiilidest bilderberglased tavakodanikke oma valedevõrgustikulise meedia kaudu pseudotõdedega toidavad ning kõik riiklikud struktuurid mingite ähvardavate nimetute mustade jõudude kontrolli all olevat. Mina olen vist lihtsalt liiga rumal, et kõiki neid tähtedevahelisi seoseid näha ja pikemaks eneseharimiseks paranoiaveebi arvukail lehekülgedel puuduvad mul nii aeg kui ka huvi. Tegudeinimesena ei kannata ma aga vingumist & hala, nii et tutvustaksin siinkohal hüvariigi mõistet.

Hüvariik, nagu kõlast võib aimata ongi siis vastand kirjeldet süvariigile. Utoopia sellest, kuidas üks hea riigindus võiks toimida. Ajuti näib, et on valdkondi, kus kõik juba toimibki hüvariigi põhimõtete kohaselt – näiteks nooremate poiste põhikool Harjumaal, kunagine armas alma mater Tartus, oma hundikutsikaterohke pere ja hoolikalt valitud lähiringkond. Lähimad olemasolevad hüvariigid paiknevad põhjas ja loodes. Rikkaliku looduse, suure isikliku vabaduse, korras majanduse, tipptasemel hariduse ja tiheda turvavõrgustiku olemasolul on enamik Maslow’ püramiidi alumistest tasemetest kaetud ja inimloom saab vabalt eneseteostuse ja muude ülema astme unelmatega tegeleda.

Hüvariigi rajamine ja hoidmine sõltub selle riigi kodanikest. Selleks peab neil kodanikel olema piisavalt teadmisi, julgust & vabadust. Ideaalis võiks teadmisi saada eelkõige kodust, seejärel koolist & erilise õnne puhul ülikoolistki. Esimest ei saa sündides valida keegi, nii et arvesse tuleb võtta ka õnnefaktorit. Kooli ja ülikooli valikul saame juba oluliselt rohkem otsustada. Eks needki valikud peavad põhinema haridusasutuste sisulisel küljel, mitte nende turundusosakondade toodetavatel läikivatel plakatitel. Paraku on veel koole ja kahjuks ülikoolegi, kus kas pakutav haridus või õpetajad on hüvariigi ideaalist kaugel. Õnnetul juhul on vilets nii pakutavad teadmised kui ka nende pakkujad. Siis on mõistlik hääletada jalgadega, sest valikut Eestis õnneks juba on ning eks piiridki ole lahti. Hala ja kirumisega piirdumine oma haridusalastes valikutes on samuti valik – valik oma õpiraja eest mitte vastutust võtta.

Jõuamegi julguse juurde. Julguseta pole teatavasti vabadust, vabaduseta aga õnne. Õnnetu elu on päris kurb. Need, kes elu kordumatuks peavad, ei peaks õnnevaba eluga küll leppima vaid võiksid püüelda suurema julguse poole, et seeläbi ka vabadust suurendada. Eelkõige mõtlen siin julgust inimesena. Julgust ametnikuna. Julgust sõbrana, partnerina, vanemana ja lapsena. Üldist kodanikujulgust. Julgust sekkuda, kui märkad ülekohut, julgust teha iseseisvaid otsuseid ja julgust vastutada. Pagan, päris palju julgust peab ikka elus olema 🙂 Julguseta, argu inimesi juhivad hirmud. Hirmudel on aga omad nukujuhid, kaunistagu nad siis end sinelite, tumedas toonis särkide, kaabude või mõnd veidrat värvi lippudega, sisu on kõigil sarnane. Inimeste põhihirmude õhutamine oma kaheldava väärtusega eesmärkide saavutamiseks ja sagedaseks kaose külvamiseks ühiskonnas on omane pigem moraalseile värdjaile kui vastutustundlikele kodanikele.

Kohati on mul häämeel, et vanaema, kes veel 19. sajandil sündis, iseseisvuse taastamise ära nägi aga järgnenut enam õnneks mitte. Kui enne sai sajas surmapatus süüdistada idanaabrit ja sealset pohlakultuuri, siis nüüd keerame oma keskkonna, haridussüsteemi, majanduse ja ühiskonna tervikuna ikka üsna ise ja päris põhjalikult tuksi. Idiokraatia suurenedes hakkab lootus ühiskonna parenemisele vaikselt murenema ning võitlemise ja talumise kõrval on ju ka kolmas valik – lahkumine. Lähimad hüvariigid on mõnetunnise laevasõidu kaugusel. Oleks vaid ise, võiks ju õlgu kehitades leppida, aga poistevägi väärib siiski paremaid võimalusi, vabamat õhkkonda ning sidusamat ühiskonda. Nii nagu hariduspagulusse minekul on igaüks vaba oma hüvakooli leidmisel on vähemalt Euroliidu piires võrdlemisi lihtne vahetada ka koduriiki. Seni, kuni süvariigist pagulusse mineku plaan aga veel küps ning teostamiskõlblik pole, saab ju oma isiklikus hüvariigis edasi elada. Postituse päises on selle piltki 🙂 Ühtlasi saan Harjumaa lõunanurgas hüvariigi saatkonna avada ja oma hoolikalt valitud sõpruskonnale passe jagada & vastuvõtte korraldada 😛

Head isiklikku hüvariiki kõigile sel kiirel kuid kaunil jaanieelsel ajal.